5 Things Every Presenter Needs To Know About People

Mul on tunne, et James Bond lööb lahtise käega vastu otsaesist allpool viidatud kirjatükki lugedes ning küsib õige pea M'ilt, et mille paganama pärast peab tema oma luuretööd tehes kusagil Istanbuli katuseid mööda kihutama ja rongi katusel kuuli saama... Nii igaks juhuks.

Hoolimata sellest, et ükskõik kellel meist võib olla jäägitult puhas südametunnistus ning ta ei pruugi midagi varjata, ei maksaks (ja minu silmis ka ei tohi) siia vahele tõmmata võrdusmärki sellega, et kõike, mida me teeme-ütleme-kirjutame-ja-otsime peaks olema võimalik ka teistel "vajaduse korral" teada. Tule (või mine) ja küsi ilusti, kui sind huvitab. Ole eelkõige inimene, mitte lihtsalt mutter ühes suures süsteemis.

Kui palju ja milleks siis ikkagi luurata? Kas selles kõiges võib olla ka mõni reaalne hea asjaolu, miks seda kõike teha? Selgitada, ilma kes-me-siis-ikkagi-oleme-filosoofiata või demagoogia võtteid kasutamata, lihtsalt ja selgelt - kas on võimalik, et see ääretu ja otsata info kogumine, seeläbi mingi eelise saamine (sh manipuleerimine kõigi ja kõigega), jne... on millegi jaoks hea ja täidab siirast eesmärki?

Või on ikkagi lihtsam jaanalinnu kombel pea liiva alla panna ja öelda, et "seekord on kõik teisiti". Et kõik see, mida me ka infomürastatud ja kallutatud massimeediast näeme - kogu see "tsirkus ja kino" - on lihtsalt midagi, mida päriselt olemas ei ole. Kas te teate, miks kassid on jaanalindude kõige suuremad vihavaenlased? Kui ei tea, siis tuleb oma mõistust kasutada ja mõelda raamidest välja.

Ma ei ole vandenõuteoreetik. Ma ei ole poliit-entusiast või keegi kolmas piisavalt kõlava või ära kulutatud terminiga indiviid. Ma olen. (punkt) Ja mind ajab endast välja see tunne, mida minusse kõikvõimalikel võimalustel sisestatakse "suurte kasside" poolt, et ma olen justkui hiir labürindis, kes kunagi sealt välja ei saa... Mis saab siis, kui ma ütlen, et olen hoopis jaanalind, kes digimuutub mütoloogiliseks draakoniks? Kas siis tekib andmebaasi viga? 

Teate, miks kassid on jaanalindude vihavaenlased? Sest kassid peidavad oma s*ta liiva alla... Ja see ei meeldi jaanalindudele absoluutselt.


http://uudised.err.ee/index.php?06281003
ja
http://www.telegram.ee/arvamus/kui-vandenoust-saab-reaalsus

Ilmselt üks mõjuvamatest põhjustest, miks endale suur ateljee tüüpi korter (stuudiokas) elukohaks valida, on soov katta sein erinevate piltide ning muude disainielementidega, mis ühel või teisel moel teostamist tahavad.
No, vahel lihtsalt tuleb seda inspiratsiooni rohkem peale, kui teoks teha jõuab...
Jah, kas see nüüd originaalne alati on, on omaette küsimus - pigem on sellega nagu muusikaga, et sa kuuled midagi, mis sind inspireerib ning seepeale asud juba ise midagi looma, mis tihtipeale hilisemal kuulamisel võib meenutada algse inspiratsiooniallika kõige otsesemat metamorfoosi... Võta nüüd kinni...(?)

Igal juhul - häid ideid ja mõtteid, mida tahaks isegi proovida, on palju... See on selge.
Lisan siis siia veel ühe viisi, kuidas "jõulude ajal kodus puhates" oma keha ja vaimu puhata =)



Building a teewall from tony round

Viimase aja sündmuste taustal olen leidnud end taasavastamas mõningaid eriti mõnusaid lugusid, mida lisaks jõulumuusikale on praegusel perioodil väga sobilik kuulata. Kuna kord olen ma juba lasknud neil unustustehõlma vajuda, siis sel korral otsustasin, et neist võiks saada üks asjalik ning "kõrvu paitav" postitus.


Nancy Wilson - Elevator Beat (from Vanilla Sky OST)
Oma olemuselt mõnusalt kerge lugu. Kes on vähegi "Vanilla Sky" filmi vaadanud, ei imesta ilmselt, et see lugu taustamuusikana antud linateoses figureeris. Mis muud, kui kuulama.


 Secede - Leraine